Käes on aasta kõige ilusam aeg. Ilmad on soojad ja päikselised. Meie otsustasime ka täna lõpuks klassiruumist välja minna. Võtsime suuna Kõrgessaare poole. Tee peal vaatasime loodust. Puid, põõsaid ja rohttaimi tuntakse päris hästi. Lindudest oli kõige häälekam "lehmalüpsja" ehk väike lehelind. Tema laulab nii: silk-solk-silk-solk-.... . See rahvapärane nimetus on tal selle järgi, et vanasti, kui karjamaal lehma lüpsti, siis niisuguse häälega täitus ämber piimaga. Väike lehelind nii oma laulu saigi, kui seda häält järgi tegi. Seda meie klassi lapsed kuulnud ei olnud, aga loodetavasti jäi nüüd meelde. Teel tegime väikese peatuse Karl Märteni koduaias ja vaatasime üle tema armsa küüliku. Paljud soovivad nüüd endale ka arvatavasti seda toredat loomakest. Kõrgessaarde jõudes sõime esmalt. Värskes õhus maitses toit väga hästi. Seejärel said kõik vabalt ringi lipata ja mängida. Oh seda lusti ja rõõmu! Tagasiteel vaatasime üle Türi raadiomasti asukoha ja rääkisime pisut ajaloostki. Pärnu jõe ääres õnnestus meil ära näha ka lusitaania teetigu, kes meie looduses võõrasukana elama on asunud. Kõik oli tublid ja vaprad matkasellid.
0 Comments
Leave a Reply. |
AutORIDTüri Põhikooli 3.c klassi õpilased ja õpetaja Marika Roosileht ArHIIV
April 2023
|